Valitsejad ja kuninglikud pühakud
Johannes Paulus IIPühak · 1920–2005Püha Johannes Paulus II oli Katoliku kirja peaviks ja Vatikan riigi suverään aastatel 1978 kuni 2005. Ta sündis Poolas ja teenis enne paaviks valimist Krakowa peapiiskopina.
Karl SuurÕnnis · 748–814Õigast Karl Suur oli frankide kuningas ja lombardide kuningas, kes valitsis karolingide riiki. Ta staatseks meel hälve Lääne- ja Kesk-Euroopa ühendamisest ning esimesest tunnustatud keiserist, kes valitsis pärast Lääne-Rooma riigi langust läänest.
Nikolai IIPühak · 1868–1918Nikolai II oli Venjamu siste keiser, regineerides aastatel 1894 kuni oma abdikatsioonini 1917. Teda austatakse idortodoksi kirja konnadest pühana.
TaavetPühak · 1040 eKr–969 eKrPüha Taavet oli ühendatud Iisraeli kuningriigi kuningas ja profeet, kes elas 10. sajandil eess. Taavet oli algul Juuda tribu pemimpin, kes on meeles hoidetud tema valmatusaja ja ta biblase rolli tõttu.
Constantinus SuurPühak · 272–337Konstantinus Suur oli Rooma keiser aastatel 306–337 ja esimene kristlusku pühaks muutnud keiser. Ta mälletakse selle eest, et ta legaliseeris kristliku praktika Milano edikti kaudu.
MoosesÕiglane · 1393 eKr–1273 eKrMooses oli heebri profeet ja juht, kes juhtis Israelite Egiptis orjusest välja. Ta staatseb meel seaduseandjana ja kesksena figuurina abrahami traditsioonides.
Saalomon990 eKr–931 eKrSalomon oli vana Iisraeli kuningas ja Davidi järglane. Ta staatseb meeles pühiku ja profetina, kes valtsis ühise monarhia perioodil.
Pontius PilatusPontius Pilatus oli Rooma provintsi Judea fündas prefekt, kes teenistles umbes aastatel 26–36 eKr. Ta on tuntud eelkõigast sellest, et ta juhtis Jeesuse kohtuprocessi ja käskis ta ristile lynata.
Justinianus IPühak · 482–565Justinianus I oli Vahtingkonnad keiser, kes valtsus aastatel 527 kuni 565. Ta mälletakse tema pingutuste eest riigi taastamiseks ning tema tööst seaduskirjutaja ja kirjanikuna.
Isabel IJumala sulane · 1451–1504Isabel I oli Kastilia ja Leóni kuninganna ning Aragonia kuninganna. Ta on Jumala teenija ning oli peamine tegelane Hispaania dynastilises ühendamises.
Theodosius IPühak · 347–395Theodosius I oli Rooma keiser aastatel 379–395. Ta on jäetud muistseks kui Nikea usutuskaitse looj, kes kehtestas Nikea usutuskinnituse õigeuslikuks õpetuseks nikealikus kristlus.
Charles I1600–1649Charles I oli Englandi, Skotlanti ja Iirlandi kuningas aastast 1625 kuni tema hukkamiseni 1649. Ta kuulus Stuarti suguvõsasse ning teda austatakse pühana.
Alfred SuurPühak · 849–899Püha Alfred Suur oli 9. sajandil elanud läänssaksade ja anglosakside kuningas. Teda mäletatakse monarhi ja kirjanõujuna, kes valitses Wessexist käsi.
Aleksander NevskiÕigeusklik · 1220–1263Aleksander Nevski oli Novgorodi ja Vladimiri ning Kiievi suurprints, kes elas 13. sajandil. Ta staatseks meel võitlusta juhtinud isiku ja pühikuna idaortodoksses ja katoliklikus traditsioonides.
Dmitri DonskoiPühak · 1350–1389Dmitri Donskoi oli 14. sajandil elanud Moskva last ja Vladimiri suurvürst. Teda austatakse kirikliikuses ida-ortodoksne ja katolik traditsioonides.
Hommikumaa targadHommikumaa targad olid märkimisväärsed võõlased, kes külastasid Jeesuse lapsust pärast tema sünni, et kingida talle kuld, virak ja mirra.
Pius VIIJumala sulane · 1742–1823Pius VII oli benediktiinimunk ja Katoliku kirja juht aastatel 1800 kuni 1823. Ta teenis paavialaste riikide valdutsena ja holdas mitmeid ametikohti, sealhulgas Tivoli ja Imola piiskopina.
Edward UsutunnistajaPühak · †1066Edward Usutunnistaja oli anglosakside kuningas Inglismaal aastast 1042 kuni oma surmani aastal 1066. Ta oli Wessex'i maja viimane regeriv monarh.
István PühaPühak · 969–1038István Püha oli Ungari jälle esimene kuningas ja Árpád-surega. Ta elas 10. sajandi lõpus ja 11. sajandi alguses ning teda mäletatakse pühana ja monarkina, kes asutas kristliku kuningriigi.
OlgaApostlitega võrdne · 890–969Olga Kiievist oli Kiievi Rus'i regent, kes valitsis oma poeg Sviatoslav laeva aastatel 945 kuni 957. Teda austatakse pühikuna ja teda peetakse apostlite väärseks.
Louis IXPühak · 1214–1270Louis IX oli Prantsuse kuningas aastatel 1226 kuni 1270. Ta on ainus Prantsuse kuningas, kes on pühakaks kanoniseeritud.
KristiinaPühak · 1626–1689Christina I van Suède oli Rootsi kuninganna aastast 1632 kuni oma abdikatsioonini aastal 1654. Vasa sugu mõlemine liikuna on ta pühik, keda mäletatakse tema huvide poolest filosoofia, kunst ja kirjanduse vastu.
SaamuelPühak · 1102 eKr–1014 eKrSaamuel oli piibeline profeet ja kohtuist, kes mängis olulist rolli üleminekus kohtute ajast Israelis ühtseks kuningriigiks. Ta anust nii Sauli kui ka Daavid kuningaks.
Chlodowech I466–511Chlodowech I oli esimene frankide kuning, kes ühendas tribuud ühe monarhia alla. Ta valitses 5. sajandi lõpust 6. sajandi alguseni ning kehtestas Nitsi kiriku usk riigikiriku.
Leo IIIPühak · 750–816Püha Leo III oli Katoliku kirja papa aastatel 795–816. Ta juhtis Paavialikke riike ning teda mäletatakse Karl Suure kroonimise eest keisriks.
Vladimir PühaApostlitega võrdne · 956–1015Vladimir Püha oli Kiievi suurvürst ja Novgorodi vürst, kes juhtis Kiievi Rusi kristustamise protsessi. Teda austatakse pühana ning teda peetakse apostlite vääriseks.
Anastassija NikolajevnaKannatuse kandja · 1901–1918Suurprintsess Anastasia Nikolajevna oli Venjaja tsaar Nikolai II noorem tütar. Ta on pühituse ja kannatuste kannataja, kes tapeti 1918. aastal Jekaterinburgis.
Theodosius II401–450Theodosius II, tuntuses ka Kalligraafina, oli bytsantiumi keiser, kes valitsis Ida-Rooma riiki aastatel 402 kuni 450. Ta Proklameeriti Augustus'ks juba imikena ning regeeris ainult keisarina pärast oma isa Arcadiuse surma.
Gregorius XÕnnis · 1210–1276Õnnistatud Gregorius X oli tsistertsianne ja paavist 1271–1276. Ta sündis Piacenzas ja suri Arezzos.
Anastasius I430–518Anastasius I oli idaromaatlik keiser, kes valtses aastatel 491 kuni 518. Endise ametnikuna oli tema valduse periood tähistatud reformidega riigi valvamosus, majandus ja bürokraatia valdkonnas.