D.O.M.

D.O.M.

D.O.M. voogVestlusOtsiRakendusedTeated
?Vali pastorPuudutage valimiseksDProfiilLogi sisse
Seaded
InfokeskusAbiÕigusteaveKüpsiste ja salvestuse seadedUudised
D.O.M.
VestlusOtsiRakendused
TeatedSeaded

Pühakute kalender

Uusmärtrid

  • Maximilian KolbePühak · 1894–1941Maximilian Kolbe oli Poola konventuaalne franciskaanmunk ja preest, kes martüürina suri Auschwitzi koncentratsleeris. Teda mäletatakse Romaanlik-katolikus kirjas pühana.
  • Dietrich Bonhoeffer1906–1945Dietrich Bonhoeffer oli saksa luterlik pastori, teoloog ja natsivastane dissident. Ta oli tunnustuskirkkonna (Bekennende Kirche) peamine liige ning teda mäetakse tema mõjuva kirjalike teoste ja natsirežiimi vastu vastuvalmise tõttu.
  • Jerzy PopiełuszkoÕnnis · 1947–1984Õigustatud Jerzy Popiełuszko oli Poola katolikpreest, kes toetas kommunistlikus Poolas Solidaritäts ametiliitu. Ta mõrvati 1984. aastal turvapersonutelt agentidest.
  • Pavel Florenski1882–1937Pavel Florenski oli Venaja keisrikonna ja Nõukogude Liidus elanud Venaja õigeusuuna teoloog, filosoof ja polümaat. Ta on meeles hoidud kui preest, matemaatik ja neomartyr.
  • Sára SalkaháziJumala sulane · 1899–1944Sára Salkaházi oli ungari katoliku nunn, kes päästis teise maailmasõja ajal umbes sada juudi elu kõrvale. Ta avati Pilkors-partei poolt 1944. aastal ning ta on beatifitseeritud.
  • Jevgeni Rodjonov1977–1996Jevgeni Rodjonov oli Venemaa sõdur, kes avatati hingerikku vangistusse esimese Tšätšeenia sõja ajal. Ta mälestatakse pühana tema eest, et ta keeldus vangistuses oma ristikaela altarist eemaldamast.
  • Tiitus BrandsmaÕnnis · 1881–1942Titus Brandsma oli hollandi karmeliitpreest ja filosoofiprofessor, kes suri Dachau'i koncentratsioonlaagris. Ta on Katoliku kirja õigustatud, keda mäletatakse tema vastuse eest natsideoloogiale.
  • Fritz Gerlich1883–1934Fritz Gerlich oli saksa ajakirjanik ja ajaloolane, kes pakkus vastuule Adolf Hitlerile ja natsismile. Ta surmati Dachau'i koncentratsioonilaagris ja teda mälestatakse pühana.
  • Anna Demidova1878–1918Anna Demidova oli Venetsia keisarinna Alexandra kätelija. Ta mõrvati 1918. aastal koos Romanovi perekonnaga Jekaterinburgis ning teda austatakse pühikuna.
  • Nikolaus GrossÕnnis · 1898–1945Nikolaus Gross oli saksa katoliiklane maaliik, kes elas aastatel 1898–1945. Teda mäetakse õigeselena tema töönõudluse eest kui natsirežiimi vastasel vastupanu võitlejaks.
  • PPetro OrosÕnnis · 1917–1953Õigustatud Petro Oros oli Mukačevo eeparkonna greitsiiklik abi/-/piop. Ta tapeti 1953. aastal politseiametniku poolt pärast kommunistliku režiimi poolt Kiriku allukannetama.
  • Megleni püha ZlataSuurmärter · 1750–1795Püha Zlata Megleniläine oli 17. sajandi õnastortoksiidne martyyr, kes sündis talupoolepere perre Megleni proviinsis. Teda mäletatakse kui suurt martüürina.
  • José Sánchez del RíoÕnnis · 1913–1928José Sánchez del Río oli 14-aastane meksikaanlik Cristero, keset soli soldaatide poolt täielikult, kuna ta keeldus oma katolik uskust loobumast. Teda austatakse kui õiget martüürina.
  • Alicja Jadwiga KotowskaÕnnis · 1899–1939Õigetatud Alicja Jadwiga Kotowska oli Poola nunn ja Wejherowo Resurrectionistide klööstri rektori. Gestapo tapeti teda 1939. aastal Piaśnica massakreemide käigus.
  • Ahmed KalligraafPühak · †1682Ahmed Kalligraaf oli osmanide ametnik, kes pöördu Kristianuseks ja martüüriks Konstantinopolis 1682. Ajal teda veneratseeritakse pühana ja uue martüürina.
  • Ignacio Ellacuría1930–1989Ignacio Ellacuría oli Hispaania ja Salvadorit rikkisiduv jesuiitprään, filosoof ja teoloog, kes töötas Universidad Centroamericana rektorina. Ta mõrvati El Salvadoris salvadori s civilisõda ajal soldaatide poolt.
  • Shtjefën KurtiAuväärne munk · 1898–1971Shtjefën Kurti oli albania katolikus preest, kes elas aastatel 1898–1971. Teda mäletatakse tema teenistuse eest kommunistliku repressiooni ja riikliku ateismis ajal Albanias.
  • Petrogradi VeniaminPreester-märter · 1873–1922Püha Petrogradi Veniamin oli Vene õiguskirgliku kirja metropoliit, kes elas Saint Peterburis. Ta oli hiirmartyr, kes tapeti nõukogude uskuristuse ajal.
  • Ioan SuciuÕnnis · 1907–1953Ioan Suciu oli rumeni loodlasest Blajist pärit gretikaatlik piiskop. Ta on õnnistatud martyr, kes suri Sigheti vanglas.
  • Johannes PrassekÕnnis · 1911–1943Johannes Prassek oli saksa katoliikipapp ja üks Lübecki martüüridest. Ta avati 1943. aastal natsirežiimi vastuse tõttu.
  • JJaime HilarioAuväärne munk · 1889–1937Jaime Hilario oli Hispaania Kristuse koolide õpetaja ja õde, kes elas aastatel 1889–1937. Ta avati Hispaania kodusõja ajal ning teda austatakse pühana.
  • Zdenka SchelingováÕnnis · 1916–1955Zdenka Schelingová oli slaavi katolik nunna Püha Risti kaitsjate kaitsjate sest. Ta töötas õitsepidajana ning oli kommunistliku kannupüüdu ohver Tšehhoslovakias.
  • Krutitsy PeterPreester-märter · 1862–1937Peter of Krutitsy oli Venemaa õigeusuuna metropolit ja hieromartyr, kes elas aastatel 1862–1937. Ta teenis piiskopina ja tapeti nõukogude ajastul.
  • Teosofika KyrannaPühak · 1731–1751Teosofika Kyranna oli õrtodoksne kristlik püha ja uusmartyyr, kes elas 17. sajandil Tesalonikis.
  • Josef Mayr-NusserÕnnis · 1910–1945Õigustatud Josef Mayr-Nusser oli itaalia katolik, kes elas 20. sajandi alguses. Ta jääks meelde selle eest, et ta keeldus vannemast Hitleri truuduskõnele pärast natsisõja sõduriks värvamilist, mis viis tema surmani Dachauu koncentratsioonilaagris.
  • Hermann LangeÕnnis · 1912–1943Hermann Lange oli rohmapataria ja natsiaja martyyr. Ta hukkati guillotiiniga Hamburgi vanglas 1943. aastal.
  • Michał KozalÕnnis · 1893–1943Michał Kozal oli Poola riiklik katoolik piiskop, kes suri Dachau'i koncentratsioonlaagris. Ta staatseb meeles martüürina oma usku pärast teises maailmasõjas.
  • Eduard MüllerÕnnis · 1911–1943Eduard Müller oli saksa katoliiklasest preestri ja martyri, kes elas 20. sajandi alguses. Ta guillotineeriti 1943. aastal natsi ametiasutuste poolt Hamburgi vanglas.
  • Joanikije Lipovac1890–1945Joanikije Lipovac oli Montenegró ja rannikuu piiskopkonnad metropolita. Jugoslaavia partisaanid avastasid ta 1945. aastal ning teda austortodoksuses traditsioonis mälestatakse pühana.
  • Józef StanekÕnnis · 1916–1944Õigustatud Józef Stanek oli Poola pallottilaine preest ja kodumaa armee reegelpärane tugiperepreest. Ta suri Varshavas Varshava vastuseisus 1944. aastal.
D.O.M. voogVestlusOtsiRakendusedDProfiil