Rembrandt1606–1669Rembrandt oli hollandi kuldajärgu maalist, graafik ja joonistaja. Ta elas 17. sajandil Leidens ja Amsterdamis.
Jan Amos Komenský1592–1670Jan Komenský oli moravialaisest filosof, pedagoog ja teoloog, kes töötas viimase Brödrusteatsiooni piiskana. Teda peetakse kaasaegse hariduse isaks.
Thomas KempisestÕnnis · 1380–1471Õiget Thomas Kempisest oli 15. sajandi saksa-Hollandi preest ja augustiniidust kanonik. Ta on tuntud eelkõige Kristuse järelelemise autorina, mis on väga mõjuva kristlik pühendustöö teos.
Püha BonifatiusPühak · 675–754Püha Bonifatius oli 7. sajandiga elanud anglosaksilainen benediktiinimunk ja missionär, kes töötas Mainzi peapiiskopina. Tuntud kui sakslaste apostel, oli ta juhtkujul une laienemisel Frankerriigi germaanilistele aladele.
Petrus CanisiusPühak · 1521–1597Petrus Canisius oli hollandlane jeesiitipreest ja kirglatutaja, kes elas 15. sajandil. Ta on meelesjutav tema toetuse poolest katoolikule usule protestantliku reformatsiooni ajal Saksas, Austrias ja teistes Euroopa osades.
WillibrordPühak · 658–739Willibrord oli anglosaksiline munkk, missionär ja Utrechi esimene piiskop. Tuntud kui frysiste apostel, elas ta 7. ja 8. sajandil ning suri Echternachis.
ZwentiboldPühak · 870–900Zwentibold oli karolingide monark, kes valitsis Lothringia kuningana aastatel 895 kuni 900. Ta oli keiser Arnulfi ebasadeleg laps.
ArnulfPühak · 951–993Arnulf oli aastast 988 alates Frisia aarevall, rahvusest, millest sai hiljem Hollandi aarevall. Ta sündis Gentis ja suri Niedorpis.
Schiedami LidwinaPühak · 1380–1433Schiedami Lidwina oli hollandlane mystik, kes elas Schiedamis 14. ja 15. sajandil. Katoliku kirke poolt austetakse teda pühikuna ning ta on kroonilise valu ja uisutamise patroon.
Tiitus BrandsmaÕnnis · 1881–1942Titus Brandsma oli hollandi karmeliitpreest ja filosoofiprofessor, kes suri Dachau'i koncentratsioonlaagris. Ta on Katoliku kirja õigustatud, keda mäletatakse tema vastuse eest natsideoloogiale.
Servatius TongerenistPühak · †384Servatius Tongerenist oli Tongereni piiskop, kes elas 4. sajandil. Teda mäletatakse Maastrichti patroonpühikuna ning ta teenis piiskopina Tongereni piirkonnas.
Arnold JanssenPühak · 1837–1909Arnold Janssen oli saksa-eesti päritolu (tegelikku mõistes saksa-Hollandi) katolski preest ja missionär, kes asutas Boologna Jumala Sõna seltskonna ja kaks naiskongregatsiooni. Teda veneratseeritakse pühakuna.
Maastrichti LambertPühak · 635–705Püha Lambert oli Maastrichti katoolik piiskop, kes elas 7. ja 8. sajandil. Katoolses traditsioonis mälestatakse teda kui pühaset.
Charles Argus mäeltImetegija · 1821–1893Charles Argus mäelt oli hollandi passionistpreest, kes elas 19. sajandil ja teenistles Irlandis. Teda mäetakse tema kaastunniku pärast haigete ja vaimse juhatuse otsijate vastu.
Püha LiudgerPühak · 742–809Püha Liudger oli fraasilaste ja sakslaste misjonär ning Werdeni klööstri asutaja. Ta teenis Westfalenis Münsteri esimesena piiskopina.
Püha GerlachPühak · 1100–1170Püha Gerlach oli 12. sajandikus elanud Hollandi erakondlik ja ankhoreeti. Ta elas ja suri Valkenburg aan de Geul'is.
Peetrus DondersÕnnis · 1809–1887Peetrus Donders oli hollandlane redemptoristipreest ja missionär, kes töötas Hollandi koloonias Surinamis. Katolikus kirjas teda õnnistatuduks.
Utrechti FriedrichPühak · 780–838Utrechti Friedrich oli Utrechti piiskop, kesel elas 7. ja 9. sajandil. Teda mälestatakse pühana lootusekatolikusest ja õigeuslikust traditsioonist.
LebuinusPühak · 701–775Lebuinus oli keskaegane kristlik munkk ja missionär, kes tuntubiti fraisian apostlina. Ta elas Inglismaal ja töötas hiljem Deventeris, kus ta on linna patroon.
Alanus de RupeÕnnis · 1428–1475Õiget seg Alanus de Rupe oli dominikaanide biaroon, teoloog ja mystik. Ta sündis Bretāňas ja töötas ülikooli õpetajana kuni oma surmani Zwolles.
Dionysius de KarthuizerÕnnis · 1402–1471Dionysius de Karthuizer oli õnnistatud kartusiaanimunk, teoloog ja mystik. Ta elas aastatel 1402–1471 ja tegevus oli Ryckelis ja Roermondis.
Maastrichti TheodardPühak · 620–670Maastrichti Theodard oli 7. sajandil Maastrichti piiskop, kes tapeti, kui ta protesteeris frankide ülemuseid tema piiskopkonnad lootmise vastu. Teda austatakse martüürina.
Maubeuge AmalbergaPühak · 601–670Maubeuge Amalberga oli merovingideaegne nunn, kes elas 7. sajandil. Teda mäletatakse Katoliku kirja pühikuna.
Utrechti RadboudPühak · 850–917Utrechti Radboud oli katoolik piiskop, kes teenistles Utrehti piiskopina aastatel 899 kuni 917. Ta sündis Namuris ning teda mälestatakse pühana.
Helena StollenwerkPühak · 1852–1900Helena Stollenwerk oli saksa katoliik nunn, kes oli kaasuköestaks Missionäärõsisardu Pildu Vaimu teenijate. Ta elas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning teda austatakse pühikuna.
Clara FeyÕnnis · 1815–1894Õigetatud Clara Fey oli saksa katolik nunn, kes asistas Kiriku vaeste Jeesuslapsest õed. Ta pühendas oma elu vaigete õpetamisele ja abistamisele Aachenis ja Hollandis.
Hendrina StenmannsÕnnis · 1852–1903Õigustatud Hendrina Stenmanns oli saksa katolik nunn, kes kaasas Arnold Jansseniga koos Misjonärinnad Püha Vaimu asastas. Ta elas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
Utrechti WeraPühak · 601–753Utrechti Wera oli 8. sajandil piiskop ja missionär, kes elas Irlandis ja Roermondis. Ta on meeles hoidud kui Roer-jõe ääres asutatud kloostri rajaja.- UUtrechi AlberikPühak · 701–784Püha Utrechi Alberik oli benediktiini munk ja Utrechi piiskop, kes elas 8. sajandil. Ta teenis peaidikuna ning oli tegev tuvatusel, mis asub praeguses Hollandis.
Püha OdaPühak · 680–726Püha Oda oli Šotlonia pärit printsess, kes elas kluustrina Hollandis. Teda mälestatakse tema püha erakuna elas elu eest.