Roojastelt huultelt, saastasest südamest, rüvedalt keelelt ja rikutud hingest võta vastu see palve, mu Kristus, ja ära põlga mu sõnu, mu eluviisi ega mu häbematust. Anna mulle julgust rääkida, mida ma tahan, mu Kristus.Veel enam – õpeta mind, mida ma peaksin tegema ja mida rääkima! Ma olen pattu teinud enam kui eksinud naine, kes, kui ta teada sai, kus Sa aset oled, ostis salvi ja tuli julgesti Sinu, mu Kristuse, mu Issanda ja Jumala jalgu võidma. Kuidas Sa ei tõuganud enesest ära teda, kes südamest Sinu juurde tuli, nõnda ära põlga ka mind, oh Sõna, vaid luba mul Sinu jalgu hoida, neile suud anda ning neid julgesti silmaveega otsekui kalli salviga võida.

Pese mind puhtaks mu pisaratega ja puhasta mind nendega, oh Sõna. Päästa mind

lahti mu pattudest ja anna nad kõik mulle andeks.

Sina tead mu kurjade tegude hulka, Sa tunned ka mu haavu ja näed mu paiseid;

aga Sa tunned ka mu usku, näed mu õhkamist.

Sinu eest, mu Jumal ja Päästja, ei ole varjul ükski pisar ega ükski silmavee tilgake. Sinu silmad nägid mu tegusid, kui nad veel tegemata olid ja Sinu raamatus on

kirjas ka see, mida ma veel teinud ei olegi. Vaata, kõikide Jumal, mu viletsust, vaata mu vaeva ja anna mulle andeks kõik patud, et ma puhta südame, väriseva mõtte ja rõhutud hingega võiksin Sinu kõigepuhtamatest ja kõigepühamatest salasustest osa võtta, mille läbi saab elavaks ja jumalikuks igaüks, kes neist puhta südamega sööb ja joob.

Sest Sina, mu Valitseja, ütlesid: Igaüks, kes Minu liha sööb ning Minu verd joob,

see jääb Minusse ja Mina temasse. Väga ustav on mu Issanda ja Jumala sõna, sest kui ma sest jumalikust ja jumalikuks tegevast armust osa saan, ei ole ma enam üksi, vaid Sinuga, mu Kristus – valgusega, mis valgustab maailma heledamalt kui päike. Aga et ma ei jääks üksi, ilma Sinuta, mu eluandja, mu hingeõhk, mu elu, mu rõõm ja maailma lunastus, selleks tulen ma sinu juurde, nagu Sa näed, pisarsilmi ja murtud südamega, ning palun, et mu eksimused andeks antud saaksid ja et ma võiksin hukkamõistmatult osa võtta Sinu eluandvast ja puhtast salasusest, et Sa oma sõna järgi minu, viletsa, sisse jääksid ja et Petja, leides mind Su armust ilma olevat, minu üle võimust ei saaks ega mind eksitades kaugele ei viiks sinu jumalikuks tegevatest sõnadest.

Seepärast langen ma Su ette ja hüüan Sulle südamepõhjast: Nagu Sa võtsid vastu

kadunud poja ja eksinud naise, kes Sinu juurde tulid, nõnda võta, Helde, vastu ka mind, eksinut ja roojast, kes ma tulen Sinu juurde murtud südamega. Ma tean, Lunastaja, et keegi peale minu pole nõnda Su vastu eksinud ega teinud selliseid tegusid nagu mina. Aga ma tean ka, et ei eksimuste hulk ega pattude rohkus või võita mu Jumala pikka meelt ega inimesearmastuse sügavust, vaid kõiki, kes kogu südamest patust pöörduvad, puhastad ja süütad Sa oma halastuse õliga, täidad nad valgusega ja teed nad heldelt oma jumalikkuse osalisteks ning kõneled nendega tihti nagu heade sõpradega, mida inglid ja inimesed väga imeks panevad.

Seesama teeb mind julgeks, mu Kristus, seesama tiivustab mind, ja olles kindel Sinu headuse peale meie vastu, võtan ma rõõmu ja ühtlasi värinaga osa sellest tulest. Vaata imet – ma olen rohi, aga ma ei põle, otsekui kibuvitsapõõsas, mis muiste ära põlemata leegitses.

Ja nõnda kummardan, ülistan ja austan ma sind tänuliku meele, tänuliku südame

ning oma hinge ja ihu tänulike liikmetega, mu Jumal, kes Sa oled kiidetud nüüd ja igavesti!